Parem surra vaba mehena kui elada orjaahelais

Open article

Lisan täisversiooni.
Käskkirjas oli öeldud, et niipea kui vaenlase esimese sõduri jalg astub üle Eesti Vabariigi piiri, algab sõjaseisukord, ja vastupanu peab jätkuma hetkeni, mil vabariigi president annab kirjaliku korralduse selle lõpetamiseks.
Eesti–Vene suhetes valitses madalseis. Kindral, kes oli võidelnud nii Korea kui Vietnami sõjas, ei usaldanud mitmeid Eesti poliitikuid. Ta kartis, et sõjalise kriisi korral käituvad Eesti riigi juhid samamoodi nagu Konstantin Päts ja Johan Laidoner 1939. aastal.
Seega otsustas kindral selle võimaluse juba eos välistada. Mitte kõik ei kiitnud aga kindrali tormakat tegutsemist heaks, ka mitte president Lennart Meri.
Erimeelsused lõppesid sellega, et 1995. aasta detsembris president vabastas Aleksander Einselni kaitseväe juhataja ametist.
Aeg oli karm
Alljärgnevad väited ja seisukohad pärinevad selle loo autori eri aegadel peetud vestlustest kindral Einselniga.
1994. aasta lõpp, kui kindral oma käskkirja ette valmistas, oli karm. Viimased Vene väed olid lahkunud alles augusti viimasel päeval. Veidi hiljem oli salapärastel asjaoludel uppunud reisilaev Estonia. Detsembris tungisid venelased Tšetšeeniasse. Ajas tagasi vaadates terendus aga kurikuulus baaside lepingu 55. aastapäev.
Juba oma esimesel tööpäeval oli kindral Einseln andnud välja käskkirja, mis keelas Eesti kaitseväes mitte üksnes füüsilise vägivalla, vaid ka sõimu.
Peagi oli järgnenud käskkiri, mis keelas sõjaväelastel mis tahes äritegevuses osaleda. Müüdi ju peaaegu kõike, raha aga läks ohvitseride ja poliitikute taskusse.
Välismaised relvaärimehed üritasid poliitikutele rämpsrelvi maha müüa. Nood aga käitusid relvade demonstratsioonil nagu lapsed lõbustuspargs.
Ühes pataljonis pidid sõdurid ilma lihata hakkama saama, ohvitserid viisid selle vahetuskaubana kohalikku pordumajja.
Vägivald, valetamine ja varastamine olid meie kaitseväes igapäevased asjad. Kaitseväe juhataja uskus, et seisab parema ja ausama Eesti eest.
Käskkiri kehtib tänaseni
Isepäisel kindralil oli komme võtta riigipea arvamusi küll teadmiseks, mitte aga täitmiseks. Kui Lennart Meri soovitas kurikuulsas 1995. aasta käskkirja tekstis mitte kasutada väljendit “orjaahaelad”, seisis seal lause “parem surra vaba mehena kui orjaahelais”.
Kui president Meri soovis, et viimaste nõukogude üksuste lahkumisel Eestist peaks korraldama paraadi, võttis isepäine kindral ka selle üksnes teadmiseks. Paraadi korraldamiseks tema käsku ei andnud.
Omal ajal püüdsid nii Arnold Rüütel kui Lennart Meri meelitada Ameerika kõrget ohvitseri Eesti kaitseväge juhtima. Lõpuks Meril see õnnestus ning ta oli kaitseväe juhatajale andnud vabad käed.
Too oli vastanud samaga. 4. mail 1993 ametisse astudes andis Einseln riigipeale oma käega kirjutatud ametist lahkumise avalduse, mille too võis suvalisel hetkel sahtlist välja võtta ja käiku lasta.
Kaks aastat hiljem, 1995. a detsembris, andiski president Lennart Meri selle käiku.
Kindral Einselni kuulus käskkiri kehtib aga tänaseni. Ükski tema järglane pole söandanud seda tühistada.
* Tsitaat Eesti kaitseväe juhataja kindral Aleksander Einselni 1. jaanuaril 1995 välja antud käskkirjast.
Kaitseväe juhataja käskkiri
Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni korral sõjaseisukorra väljakuulutamise tagamiseks juhul, kui seda ei ole võimalik teha Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvis 128 ettenähtud korras
ja tulenevalt paragrahvis 127 kaitseväe ja riigikaitseorganisatsioonide juhile pandud ülesannetest ning lähtudes põhimõttest, et on parem surra vaba mehena kui elada orjaahelates, käsin:
Kehtestada sõjaseisukord Eesti Vabariigi territooriumil hetkest, mil vaenlase relvastatud üksused või formeeringud ületavad omavoliliselt riikidevahelise kontrolljoone (riigipiiri).
2. Kaitseväel, Kaitseliidul ja Sõjaaja riigikaitse seadusega minule allutatud Siseministeeriumi valitsemisalas olevatel sõjaväeliselt korraldatud asutustel ning üksustel osutada sõja­seisukorra kehtestamisel aktiivset vastupanu agressorile vastavalt püstitatud ülesannetele.
3. Mitte lõpetada ilma põhiseaduslikus korras valitud Eesti Vabariigi Presidendi avaliku ja kirjaliku korralduseta vastupanu vastase suhtes.
Lennart Meri: Einseln jäi alla iseendale
“Me võlgneme kindralleitnant Einselnile Eesti kaitseväe käimalükkamise õigetele rööbastele,” ütles Lennart Meri 3. detsembril 1995 riigikaitsenõukogu istungil.
“Kindralleitnant ei ole sellele ülesandele alla jäänud. Aga ta on iseendale alla jäänud. Ma võin inimlikult mõista kaitseväe juhataja kärsitust, aga ma ei saa leppida sellega, kui see omandab poliitiliste hinnangute vormi ja neid hinnanguid antakse massimeedia kaudu edasi avalikkusele.”
Mart Laar: Einseln viis väed lahinguvalmidusse
Mälestusteraamatus “Eesti uus algus” kirjeldab tollane peaminister Mart Laar, kuidas kaitsejõudude ülemjuhataja kindral Aleksander Einseln ilmus 1993. aastal ühel Vene-suhete pingeaja hilisõhtul täies mundris tema Rahumäe korterisse ja teatas, et on väed idapiiril lahinguvalmidusse pannud ja mobilisatsioonikäsu
andnud.
Einseln oli juba hoolitsenud korralduse eest, mille alusel asusid Kaitseliit ja piirivalve Narva jõe ääres kaevikuid kaevama.
Narva jõele käsutati ka pool Eesti laevastikku ehk piirivalvekaater ning kogu lennuvägi ehk kaks lennukit. Üks neist jõudis isegi Narva jõe kohal luurelennu teha.
Kui peaminister nõudis käskude viivitamatut tühistamist, tõmbunud kindral näost valgeks ja lahkunud.
Einseln kommeteeris seda Laari raamatusse jõudnud seika: “Tõukejõud, mille mõjul nii suure rumalusega avalikkuse ette tullakse, saab olla ainult üks – vaimse tervise tõsine häire.”
Aleksander Einseln lisas, et raamatu autor “peab olema hulluks läinud”.
Aleksander Einseln
– Sündinud 25. oktoobril 1931 Tallinnas
– Põgenes Saksamaale 1944
– USAs 1949
– Korea sõjas 1950–1953
– Leitnant 1955
– Roheliste Barettide üksuse komandör Vietnami sõja s1964–1966 ja 1971–1972
– George Washingtoni ülikool USAs 1968
– USA staabiülemate komitee planeerimise ja poliitika osakonna Euroopa ja NATO büroo ülem, kolonel 1977–1982
– USA Vaikse ookeani staabi peainspektori asetäitja 1982–1985
– Eesti kaitseväe juhataja 4. mai 1993 – 4. detsember 1995
– Kindralmajor 1993
– Kindralleitnant 1995
– Kindral 1995
Autasud
– 28 USA ordenit ja medalit
– Kotkaristi teenetemärk 1996

Parem surra vaba mehena kui elada orjaahelais

Leave a Reply

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s